Alternatiivküttesüsteemide tasuvusest

15.02. peeti Tallinnas kaheksandaid linnade ja valdade päevai. Energeetika osas pidasid ettekandeid Kohila vallavanem Heiki Hepner bio(puidu)energia teemal, TTÜ teadurAndri Jagomägi, kes rääkis PV-paneelidest, TTÜ doktorant Mikk Maivel päikesekollekteoritest sooja vee tootmiseks, Criss Uudam Tuuleenergia Assotsiatsioonist tuulikutest ja Henno Uussaar ning Lembit Ida Movekist maasoojuspumpade teemal.

Puidust saadava kütteenergia hind on 12,5 €/MWh, sellele lisandub 3-meetristest propsidest parajate pliidi- või ahjupuude vormistamise hind või töö – kuidas kellelgi.

PV-paneelide paigaldamise hind on hetkel 2000 €/kW koos kaablite ja “karpidega”. Ühele keskmisele eramajale oleks paras paigaldada 4,5 kW võimsust, mis tähendab umbes 30 m² paneele, mis omakorda tähendab enam-vähem 4000 kWh elektrit aastas. Arvestame, et 20 aasta jooksul saab 75 000 kWh elektrit, ja see maksab 9000 €, mis teeb kWh hinnaks 0,12 €. Nooh, peaaegu tasub juba. Kindlasti ei tohi arvutada diskonteeritud väärtust, siis ei jää tasuvusest suurt midagi järele!

Päikesekollektorite puhul tuleks arvestada 1-1,5 m² majapidamises elava inimese kohta ja iga ruutmeetri paneeli kohta tuleb arvestada 50-100 liitrit akumulatsioonivõimsust ehks eesti keeles – veepaaki. Kollektoreid on kahte tüüpi – plaatkollektroid ja vaakumtoruga kollektorid. Maailmas jagunevad nad nii, et vaakumtoruga kollektorid on Hiinas ja ülejäänud on ülejäänutes kohtades. Päikesekollektor tagab meie kliimas 30-50% aastasest sooja vee vajadusest sõltuvalt muidugi vajadusest. Ühe ruutmeetri installeerimise hinnaks koos torude ja paakidega tuleb 500-700€. Ja energia hinnana annab see süsteem välja 60-65 €/MWh – odavam kui hetke kehtiv keskmine kaugkütte soojus.

Väikeste elektrituulikute numbrid on järgnevad: 5kW tuuliku paigadushind on ca 3500 € kilovati võimsuse kohta. 20 kW tuuliku puhul on see umbes 2800 € ja hästi suurtel tuulikutel läheneb 1500 €-le. Aga… Tuulik annab aastakeskmisena välja ainult 10-30% nimivõimsusest. 30% tähendab, et tuulik on keset merd; 20% tähendab, et tuulik on päris rannikul. Mis muidugi ei ole mingi rõõmusõnum. Selliselt tuleb siis meres seisva 5 kW tuuliku elektri hinnaks 0,1 €/kWh, rannas seisva tuuliku elektri hind on 0,14 €/kWh ja mitte niiväga rannas oleval tuulikul 0,25 €/kWh. Paljuvõitu? Vähemalt praegu tundub nii. Lisaks tuleb arvestada sellega, et arvestades tuule episoodilisust on vaja ikkagi kas võrguühendust või tõsist akuparki. See viimane suurendab elektri hinda oluliselt.

Ja siis maaküte. Tõsi, sedakorda hoopis väikeasulate keskkütte kontekstis. Mulle meeldis. Kui torustik on veel vastuvõetavas korras, võiks maakütte lisada olemasolevale süsteemile selliselt, et vedel- või gaaskütusega kaetakse ainult tarbimise tippe. Kui torustik on niikuinii omadega ühel pool, tasub välja ehitada uus trass, mida mööda jookseks hoopis madala temperatuuriga soojuskandja ja igal majal oleks oma soojuvaheti. Tipukoormus kaetakse sel juhul otseelektriküttega. Praktiliselt elimineeritakse trassikaod! Mõnus! Minu meelest tõsine lahendus väikeasulate kütteprobleemile. Ja numbreid kah: On süsteem, mis annab aastas 2660 MWh (suurusjärgus 5-6 renoveerimata 60-korterilist elamut). Selline süsteem vajab 3-3,5 ha maad. 1 ha annab soojusvõimsust 250 kW ja ühe kW kohta on investeeringuid 500€. Soojusenergia hinnaks koos käidukuludega tuleb 28 €/MWh. Tuletan meelde, et Eesti keskmine on hetkel suurusjärgus 70 €/Mwh.

Kalle Virkus,
Ekspert

01.04.2012
kõik uudised