OMAENERGIA 2050: Energiasäästlikud hooned – Üks kuuest strateegia aluspõhimõttest

Eelmises artiklis andsin üldise ülevaate Lõuna-Eesti energiasõltumatuse strateegiast OMAENERGIA 2050. Seekord jätkan sellest strateegiast veidi täpsemalt.

 

OMAENRGIA 2050 6 alustala on:

– Energeetika baseerumine kohalikul hajutatud tootmisel;

– Vähese ja 0-energiatarbega hooned;

– Läbimõeldud ja energiatõhus transport;

– Väärtuspõhine, madala energiavajadusega majandus;

– Olemasolevatele võimalustele ja kasutada olevatele ressurssidele vastav elukorraldus;

– Kodanike kõrge ühiskondlik teadlikkus ja aktiivsus.

 

Seejuures tuleb kõiki neid alustalasid vaadelda üheskoos. Mõne neist eemaldamine tekitab probleeme kogu strateegiale. Näiteks kui me püüame energia tarbimisel jätkuda nii nagu tavaliselt nii hoonetes, transpordis kui olmes ja plaanime kõike seda energiat saada kohalikust puidust, siis võib ette kujutada, et puit saab lihtsalt otsa  või teisalt –  kui transport elukorralduse osana on energiat raiskav ja lihtsalt ebaratsionaalne, riskime me kogu saada oleva energia kulutada lihtsalt ühest kohast teise sõitmisele.

Siinkohal peab ütlema, et kui kellelegi tundub selline energiasõltumatu piirkonna idee liialt uuenduslik (et mitte öelda “veider”), siis võib neid lohutada, et Saksamaal on käimas protsess, mille eesmärgiks on tekitada 100 regiooni, mis kasutaksid 100% taastuvat energiat (10

100ee

0ee.deenet.org) ja millega on liitunud juba 140 regiooni; Rootsi riik on kuulutanud, et soovib aastaks 2050 tervenisti üle minna taastuvenergiale ja isegi suure lombi tagant on kosta samalaadseid ideid – Briti Kolumbia peab plaani muutuda 100% taastuvenergiapiirkonnaks (www.bcsea.org). Muidugi ei ole see veel kõik. Sarnaseid liikumisi ja strateegiaid on palju rohkem.

TREA-s on projekti BioEnArea raames välja arvutatud, kui suur on Tartu Regiooni bioenergia potentsiaal (http://trea.ee/portfell/bap/). Tasapisi oleme saanud ka täpsemat ettekujutust sellest, milline on meie energia tarbimine praegu. 2011. aastal Martin Kikase poolt koostatud Lõuna-Eest energiabilansi aruandest on näha, kui palju kulub energiat erinevate kütuste ja sektorite lõikes.

energialiigidEnergia tarbimine Lõuna-Eestis liigiti. Martin Kikas, 2011

Nagu näha, kulub peaaegu pool piirkonnas tarbitavast energiat sooja tootmisele, mis on paljuski enesestmõistetav. Teisest küljest – sellest suurest tükist on lihtne alustada vähendamisega.

 

 

 

 

 

 

 

Energia tarbimine hoonetes

Alustaks sellest, mis meil on praegu. Suurt osa Eesti elamutest köetakse tänapäeval puiduga ühel või teisel kujul – halud, hake, puidugraanulid. See küte on juba praegu toodetud taastuvast energiast. Taastuvat kohalikku kütust kasutab ka suur hulk kaugkütte katlamaju s.h. Lohkvas asuv Fortumi koostootmisjaam, mis varustab soojaga Tartu linna. Probleem on jätkusuutlikkuses, kui biokütusele tuleb üle viia ka praegu fossiilkütust kasutavad katlad. Seepärast on oluline vähendada tarbimist seal kus võimalik.

Kui praegu kulub keskmise elamispinna ruutmeetri kohta 220 kWh energiat aastas (elekter + soe vesi + küte), siis hiljutine kogemus KredExi toel renoveeritud korterelamutega on näidanud, et ilma väga suurte pingutusteta on võimalik vähendada kogu energiatarbimist 100 kWh-le ruutmeetri kohta aastas. Seejuures väheneb energiatarvidus kütteks kuni 70%.

Elamispinna uuendamine nõuetele vastavaks

Riiklikul tasemel on abiks ühelt poolt aastatel 2019/2020 kehtima hakkav nõue ehitada ja renoveerida hooneid ainult vastavalt liginullenergia standardile ja teiselt poolt jätkuvad toetusmeetmed elamute renoveerimiseks KredExi abil.

miinimumnõuded“Energiatõhususe miinimumnõuded”, Määrus 30.08.2012 nr.68

Oletades elamispinna uuendamise tempoks 1% praegusest tasemest aastas, on 2050.aastaks energiatõhusat uut elamispinda 30% kogu sel ajal kasutatavast. Oletades olemasolevate elamute renoveerimis tempoks 1,5% aastas on renoveeritud liginullenergia hooneid koos uusehitustega 75% tänasest mahust. Võttes arvesse, et renoveeritud ja uuel elamispinnal elades kulub poole vähem energiat, kui renoveerimata elamispinnal elades võib lugeda, et juba praeguseks käivitatud protsesside kulgedes väheneb energia tarbimine hoonetes ja eelkõige elamutes 35-40%.

Kindlasti on aastaks 2050 osa ebatõhusat elamispinda käibest väljunud ja elanikkond vähenenud, mis tähendab veelgi vähenenud tarbimismahtu kuid hea oleks meeles pidada ka elustiili ja tarbimisharjumuste mõju.

Elustiili ja harjumuste mõju

Aastal 1989 oli Eestis keskmiselt 19 m² elamispinda inimese kohta. Praegu on see number 30 m². Valdav enamus 1989 aastal kasutuses olnud elamuid on kasutuses ka praegu ja nendest on renoveeritud vaid mõni protsent. Seega arvestame, ühe ruutmeetri kohta kulub nendes majades elamiseks enam-vähem sama palju energiat. Nii selgub, et puhtalt meie elutingimuste paranemise tulemusel kasutame om eluasemetes 50% rohkem energiat inimese kohta kui 25 aastat tagasi.

200 m² energiasäästlikku elamispinda kulutab tegelikult sama palju energiat kui 80 m² suurune renoveerimata korter Annelinnas. Siinkohal mõtlemiseks – kui palju köetavat pinda meil tegelikult vaja on?

Harjumuste alla kuulub ka mugavuse harrastamine. Igatahes on mõnus käia aasta läbi kodus ringi troopilistes riietes, hoides siseõhu temperatuuri 23-25°C juures. Kui renoveerimata korteri puhul kehtib rusikareegel, et iga kraad toatemperatuuri muutust vastab 5% küttekuludest, siis madal- ja liginullenergiahoone puhul vastab ühe kraadine siseõhu temperatuuri muutus kuni 10% küttekulude muutusele.

Ja veel… Kõige rohkem saab energiakulu hoonetes vähendada vähendades vajadust hoonete järele. Kaugtöö vähendab nii soojusenergia tarbimist kui ka vajadust transpordi järele, aga transpordist juba järgmises osas.

Kalle Virkus

26.08.2014
kõik uudised