Korterelamute renoveerimise võimekusEesti omavalitsustes analüüsib Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Marek Muiste koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna eksperdi Tauno HilimoniEesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres JaadlaMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamumajandusosakonna elamumajanduse valdkonna juhi Lauri Suu ja Tartu linnavalitsuse abilinnapea Raimond Tammega Äripäeva raadio 3. detsembri saates Särtsakas Tulevik. Saatejuht on Lauri Leet.  

Tartu kontekstis näeme, et vastavalt riiklikele eesmärkidele ja valmivale Tartu Energia 2030 arengukavale tuleb Tartus süvitsi renoveerida lähikümnendil kõige tagasihoidlikuma arvestuse kohaselt pooled st 555 kortermaja ehk keskmiselt 55 maja aastas. Selleks peaks võime korterelamud renoveerida võrreldes senisega suurenema viiekordseks. Tuleb hinnata ka renoveerimisvõimekuse ja energiavaesuse mõju elamumajanduse sihtgruppidele: omanikele, üürnikele, vähekindlustatud peredele jne. Uued meetmed peavad tagama õiglase ülemineku energiat ja keskkonda säästvatele tehnoloogiatele, suurendades renoveerimisvõimekust ja vähendades majandusriske haavatavatele sihtgruppidele. Kaaluda tuleb ka kogukondlike energiaühistute tekkimise soodustamist ja kodumajapidamiste energiatootmisvõimekuse arendamist jt meetmeid energiaostuvaesuse, renoveerimisvõimetuse ja üürivaesuse vähendamiseks. 

Euroopa Liidu andmetel satub Euroopa Liidus 50 miljonit majapidamist energiavaesusesse või olukorda, kus nad ei suuda enda majapidamise kütmiseks või jahutamiseks vajaliku energia eest tasuda. Põhjuseid on mitmeid: elektrienergia kõrge hind, elanike madalad sissetulekud ja madala energiatõhususega majad. See mõjutab nii elanike tervist kui ka heaolu. 

Energiavaesus on Euroopa Rohelises Kokkuleppes ja Puhta Energia Paketis märgitud kui üks põhiprobleemidest. Eesti peamised võimalused energiavaesuse mõjude vähendamiseks rohemajanduse arendamine, energiakogukondade teke ja kortermajade täisrenoveerimine. 

Selleks, et probleemiga tegeleda, on EL-i eesmärgiks koguda rohkem andmeid ruumide jahutamise ja suviste ülekuumenemiste kohta. Samuti on oluline arvestada riikide sooliste, elamute ja kohalike erinevustega, et hinnata, millised on parimad variandid kohalikul tasandil. Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles Renoveerimislaine strateegia  esitlusel:  „Me tahame, et kõigil eurooplastel oleks kodu, mida nad saavad valgustada, kütta või jahutada ilma, et see tekitaks augu nende rahakotti või kahjustaks planeeti. 

Seda sõnumit levitavaid projekte hakkab rahastama Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm. Väljavalitud projektide hulgas on 36 kuud kestev ENPOR projekt, mille eesmärgiks on energiaostuvaesuse vähendamine Euroopa üürisektoris. Projekti tahab üles leida energiaostuvaesed üürnikud ja korteriomanikud ning seejärel mõista nende probleeme ja tegeleda nende vajadustega. 

ENPOR projekt uurib, kuidas saaks üürisektori energiavaesust vähendada. Lisaks uuritakse teisi energiavaesusega seotud tegutsemisviise ja strateegiaid EL-is. Jälgides energiavaesuse kõiki tasandeid, luuakse juhised riikidele, kes probleemiga kokku puutuvad. Üheks olulisimaks tulemuseks on energiavaesuse ekspertide tööd lihtsustava riikidevahelise andmevahetusplatvormi rajamine. 

Projekti koordineerib Institute for European Energy ja Climate Policy in The Netherlands Madalmaades. Projekti rahastab EL-i programm Horizon 2020. Projekti viib Eestis ellu Tartu Regiooni Energiaagentuur. 

Rohkem infot projekti kohta leiad siit. 

Särtsaka Tuleviku saated on järelkuulatavad Äripäeva Raadio kodulehel. 

Projekti rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horisont 2020 grandilepingu nr 889385 alusel.